Rühm teadlasi suutis kinnitada, et kui linnul on tiivad, mille kehale lähemal olevad suled on tipudena värvitud valgeks ja mustaks, saab ta lennu ajal sarnasest pingutusest olulisema tulu.
Inimesed on analüüsinud, kuidas lendavad linnud ja muud olendid, kes suudavad pikka aega õhus püsida. Hiljutises töös püüdsid teadlased kindlaks teha, kas linnu tiiva värvimine toob lennu ajal pingutusi tagasi.
Selle kindlaks tegemiseks lõid uuringute autorid rea kuju, millel oli erinev sulgede värvi struktuur, mille järel nad tegid laboris katsetusi. Nende olemus seisnes selles, et need topitud loomad pandi tuuletunnelisse ja kuumutati infrapunakiirguse abil ning registreeriti seejärel tagajärjed.
Kõigepealt püüdsid teadlased uurida linde, kellel on võime hõlbustada eriti ka pohja, kährikut ja musti kajakaid.
Teadlased viisid katseid kõigi nende liikide isenditega, kellel olid erinevad lennuparameetrid, et teha kindlaks, kas lennutegevuse tõhususe ja tiibade värvi vahel on seos. Väärib märkimist, et linnud, kes võivad hõljuda, tõusevad mõnikord suuremale kõrgusele ilma tiibu liigutamata, vaid ainult nende tiiva ühest elemendist teise liikuvate õhuvoolude mõjul.
Oli võimalik kindlaks teha, et mustade sulgede temperatuur tõuseb kiiremini ja jõuab lõpuks kõrgema kiiruseni. Ja kõige märkimisväärsem tagasitulek samast pingutusest lennu ajal saadi neile liikidele, kus keha lähedal olevad suled on heledamad ja näpunäidetele lähemal tumedamad. Kui tiiva värv oli just selline, võib selle sisemise ja välimise osa temperatuuride vahe ulatuda üheksa kraadi Celsiuse järgi. See on piisav konvektsiooni tõttu õhuvoolu tekitamiseks tiiva sees. Sel viisil võib lind pisut tõusta.
Järgmisena kavatsevad teadlased analüüsida sulgede värvimise erinevaid võimalusi ja teha kindlaks, kuidas need mõjutavad elusorganismide aerodünaamilisi omadusi. Selle uuringu tulemused leiavad oma praktilise rakenduse suurema lennutõhususega ja sellest tulenevalt käitamisest tulusamate õhusõidukite kavandamisel.