![](http://nationalgreenhighway.org/img/kipm-2020/2541/image_1KaIdNiw0994K.jpg)
Ehkki meritähed on erksavärvilised ja kahjutu välimusega, ei tohiks teid sellest lollitada.
Meritähe kiskjad
Paljud neist on röövloomad, kes toituvad molluskitest, koorikloomadest ja merisiilikutest. Ja väga originaalsel viisil. Protsesside abil molluski blokeerides muudavad nad mao koore sees suu ava kaudu ja söödavad saagi oma kohale.
Nagu teised okasnahksed, koosneb tähe kestaruum lihaskiududega ühendatud kaltsiumiplaatidest. Tähed on uuenemise meistrid. Erinevalt vihmaussist, lõigatud pooleks, mis tegelikult ei taastu, vaid sureb aeglaselt, on täht võimeline tegema imesid. Puuduv protsess kasvab normaalseks pikkuseks vaid mõne nädalaga. Ja kännu peal kaotatud tükil on neli uut väikest protsessi, millest saab täieõiguslik uus täht. See süsteem on nii tõhus, et mõned meritähed kasutavad seda mittesuguliseks paljundamiseks.
Kõigist Vahemere tähetüüpidest peetakse puuduvate kehaosade taastamisel meistriks punast tähte (Echinaster sepositus), mis juhtub mitte ainult klassikalise viie, vaid isegi kaheksa kiirtega.
Vürtsikas meritäht (Marthasterias glacialis)
![](http://nationalgreenhighway.org/img/kipm-2020/2541/image_o2h6nctMB41Qh3eI5Dln.jpg)
Vürtsikas meritäht või marysteria on vana maailma elanik. Leiate seda ainult Atlandi ookeani Euroopa rannikul ja ookeani külgnevates meredes.See on suur meritäht, kasvab tavaliselt kuni nelikümmend sentimeetrit, kuigi see võib ulatuda seitsmekümne sentimeetrini, väikese keskse ketta ja viie õhukesega, kitsenedes kiirte lõpu poole. Igal kiirel on kolm rida koonilisi valkjaid naelu, sageli lillade otstega.
Marssteri värvus võib olla pruun või rohekashall koos kiirte kollase, punase või lilla otsaga. See okasnahk on levinud Islandilt Lõuna-Aafrikasse. Nagu paljud teised tähed, on see kiskja. Toitub peamiselt limustest ja muudest selgrootutest.
Väike tähniktäht (Coscinasterias tenuispina)
![](http://nationalgreenhighway.org/img/kipm-2020/2541/image_5mb08LO7v3Jbvv3I.jpg)
Mõnikord nimetatakse seda ka siniseks kipitavaks täheks või valgeks täheks. Taustavärv on kreemjas sinaka varjundiga, millele on hajutatud pruunid laigud. See täht on viiekiirguse traditsioonist lahkunud ja sellel on 6–12 kiirgust. Enamasti seitse. See võib kasvada kuni 20 cm, kuid reeglina 10. Ta elab Atlandi ookeani ja Vahemere madalas vees, mitte kukkudes alla 50 meetri. Täht on kiskja, kes sööb nagu ka suurem õde okasnahkseid ja kahepoolmelisi.
Seitsmekiire meritäht (Luidia ciliaris)
![](http://nationalgreenhighway.org/img/kipm-2020/2541/image_04C9a30W6yh.jpg)
Seitsmekiirel tähel on oranžikaspruun värv, väike keskkett ja seitse kiirt, mis on kogu pikkuse ulatuses peaaegu sama laiad, otstega veidi kitsenevad. Kiirte servas on valgete naelu serv. Norrast Cabo Verdesse levinud võib seda leida ka Vahemerest. See elab merepõhjas nelisada meetri sügavusel.
See on röövloom, kes toitub teistest okasnahksetest, näiteks oopiiridest ja merisiilikutest.See loom liigub teiste tähtedega võrreldes väga kiiresti. Ta tõstab end kiirte näpunäidete järgi, liikudes saagiks jahtides sellises asendis. Täht ründab ülalt. Pealegi suudab see püüda isegi okasnahkseid, mis on tema suu avamisest palju suuremad. Täht võib vajaduse korral suu suure tüki neelamiseks suu lahti rebida. Sel viisil sööb ta 25 cm läbimõõduga ophiuri.
Punane täht (Echinaster sepositus)
![](http://nationalgreenhighway.org/img/kipm-2020/2541/image_yjK9Jfp48grw29Bf43v.jpg)
Punase tähe värv pole päris punane. Pigem on see oranžikas-punane. Kuigi see kasvab tavaliselt kuni kakskümmend sentimeetrit, on selle keskne ketas väike. Pind on punktiiriga väikeste selgroogidega.
Meritähed näevad vees olles väga ilusad välja. Veest välja võttes kaotavad nad oma värvuse, muutudes halliks lubjarikasteks luustikuks. Kui soovite tõelist ilu endaga kaasa võtta, on parem hankida veekindel kaamera!