![](http://nationalgreenhighway.org/img/kipm-2020/1277/image_i3p3Aqm1Cg02Nq.jpg)
Uurimistöö tulemuste kohaselt selgus plasti tüüp, mis suudab end maskeerida veeris.
Sellist plasti tuntakse kui püroplastikat. Selline protsess on võimalik mitte ainult tootmistehnoloogia käigus, vaid ka looduslikes tingimustes teatud keskkonnategurite mõjul. Mõne aja pärast söestuvad plastitükid, mis annab neile hämmastava sarnasuse tuule ja mereveega kokku puutunud kivimitega.
Teadlaste sõnul näevad püroplastik välja sarnased Hawaii saarelt avastatud plastiglomeraatidega, mis on liiva ja kestade segu, mis on kõrge temperatuuri mõjul sulanud.
Teadlased tuvastasid püroplastika Hispaania ja Vancouveri randades, mis ei anna võimalust neist rääkida kui piirkondlikust nähtusest. Teadlased ei välista võimalust, et need kivid asuvad teistes piirkondades, kuid neid on raske tuvastada, kuna need on hämmastavad sarnasused tavaliste kivikestega.
Uurimistöö käigus kasutasid teadlased enam kui 165 plastproovi, mis võeti Cornwalli rannas erinevates kohtades. Lisaks uuriti üle 30 Šotimaa rannast (Kerry krahvkond, Iirimaa ja Hispaania) võetud isendit.
Uurimistöö peamine eesmärk oli proovide koostise määramine.Selleks kasutasid teadlased spektroskoopia ja infrapunaspektroskoopia meetodit. Tänu sellele suutsid nad täie kindlusega väita, et kõik nende kasutatavad proovid pole midagi muud kui polüetüleen, polüpropüleen või nende kombinatsioon, mida sageli kasutatakse kottides või pakendites.
Ainult röntgenfluorestsentsanalüüsi abil suutsid teadlased tuvastada proovides plii ja kroomi olemasolu - ühendi, mis seguneb sageli plastiga, andes proovidele kollase, oranži või punase värvi. Samuti oli võimalik kindlaks teha proovide kõrge toksilisuse tase kõigi Maa peal elavate asjade jaoks.
Vähetähtis pole asjaolu, et teadlased viisid läbi tohutu hulga uuringuid, mille eesmärk oli välja selgitada meetodid, mille abil oleks võimalik vältida nende maavarade leviku tagajärjel tekkivat keskkonnakatastroofi.