Share
Pin
Tweet
Send
Share
Send
Hiiglaslikud jäämassid libisevad mägede tippudest aeglaselt alla. Neid jääjõgesid nimetatakse liustikeks.
Jõed algavad väikeste ojadega. Jõe alguseks nimetatakse selle allikat.
- Maasse leotav vihmavesi moodustab põhjavee
- Maa alt puhkeb allikas ja sellest tuleneb oja
- Ühendades muutuvad ojad kiireks mägijõeks
- Jõgi suubub tasandikku. See muutub laiemaks ja voolab aeglasemalt
- Mõnikord "eraldub" üks kurv jõest ja moodustub poolkuu kujuline järv - vanamees
Mis on painded?
Mägedes, kus jõgi voolab allamäge, liikudes justkui mäest alla, on selle vool kiire ja tasandikel, kus nõlva pole, aeglustub. Jõe tasandikul hakkavad "silmus". Jõe painutusi nimetatakse kurvideks ehk mutriteks.
Kuhu jõed lõppevad?
Enamik jõgesid suubub merre. Jõe lõiku, kus värske jõevesi seguneb soolase veega, nimetatakse selle suuks. Kõik jõed ei lõpe merel. Mõni neist suubub järvedesse, teised aga lihtsalt maa alla.
Huvitavad faktid jõgede kohta:
- Egiptuse Niilus - maailma pikim jõgi - 6 670 kilomeetrit
- Maakera lühim jõgi on Dee USA-s. Selle pikkus on vaid 37 meetrit - umbes kümme kajakat üksteise järel järjest.
Share
Pin
Tweet
Send
Share
Send