Veenuse tingimusi ei saa nimetada eluks sobivaks temperatuuril umbes 460 kraadi ja rõhul 90 korda kõrgem kui atmosfääris. aastaid tagasi oli sellel planeedil üsna mugav kliima, mis sobis elu olemasoluks.
Praegune Veenus on näide sellest, milleks planeet võib muutuda globaalsete kliimamuutuste tagajärjel. Selle taevakeha õhukoorel on muljetavaldav rõhk, 90 korda kõrgem kui maa peal. Planeedi õhus on 97% süsinikdioksiidist (Maal on see vaid 0,04%). Pinna temperatuur on nii kõrge, et see võib pliid sulatada. Loomulikult pole sellistes tingimustes isegi vähimatki vihjet vedela vee olemasolule ja elule.
Siiski on hüpoteese, mis kinnitavad, et elu võib eksisteerida Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides. Siin on atmosfäär vähem tihe ja selle temperatuur läheneb Maale. Puuduvad aga tõendid selle kohta, et selles Veenuse piirkonnas võiks eksisteerida elu mikroorganismide kujul.
Astronoomiliste uuringute praegused andmed näitavad, et veel 0,7 miljardit aastat tagasi võis Veenuse vesi esineda vedelal kujul. Pealegi oli seal vee-ookean.
Selle planeedi mineviku mudeli lõid uuesti NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudis töötavad astronoomid Michael Wei ja Anthony Del Genio.Uurimisandmed said teatavaks Šveitsis Genfis toimunud EPSC-DP konverentsil.
Teooria autorid käsitlesid Veenuse kliima mudelit vahemikus 4,2 miljardit kuni 715 miljonit aastat tagasi. Kõigil juhtudel eeldati, et planeet oli veega täidetud ookean. Matemaatilise mudeli tulemused näitasid, et temperatuur Veenusel võib pidevalt kõikuda 20-50 kraadini. See on palju soojem kui praegune Maa, kuid siiski soodne elu säilitamiseks.
Rohkem kui 4 miljardit aastat tagasi oli süsivesikdioksiid keemiliselt seotud silikaatidega. Atmosfäär polnud nii tihe, see sisaldas suures koguses lämmastikku. Umbes 3 miljardi aasta jooksul võis elu sellel planeedil areneda.
Ligikaudu 715 miljardit aastat tagasi eraldus aga jõuliselt süsinikdioksiid, mis häiris Veenuse atmosfääri habrast tasakaalu. Kasvuhooneefekt hakkas selles intensiivselt arenema. Siit tuleneb planeedi tugev kuumutamine ja õhukoore uskumatu tihenemine.
Sarnaseid nähtusi on toimunud ka meie planeedil. Üks puhang tõi kaasa niinimetatud Permi väljasuremise, mida juhtus umbes 250 miljoni inimese juures. Maa atmosfäär suutis taastuda tänu sellele, et ta ei saa Päikeselt nii palju soojust kui Veenus. Kuid teine planeet ei suutnud seda üle elada. Kiire kuumutamine on viinud selleni, et nüüd on Veenuse pind Päikesesüsteemi üks kuumemaid.
